TASAKAAL

 

Lugemisklubi 2012. aasta plakat: lugemisklubi 2012.pdf

Lugemisklubi 2011. aasta plakat: lugemisklubi.pdf

* * *

Lühidalt toimunust:

2010. aasta oli Eestis Lugemisaasta ja nii tegeles ka MTÜ Minu Tasakaal lugemise ning lugemiselamuste jagamisega aktiivsemalt. Kevadel toimus Lugemisnurk kolmapäeva õhtuti Apollo Raamatumaja kohvikus. Kevadhooajal saime kokku neljal korral ja vestlusaineteks olid: Tõnu Õnnepalu „Paradiis“, Jan Kausi „Hetk“, Daniel Kehlmanni „Kuulsus“ ja Justin Petrone "Minu Eesti". Sügisel jätkasime nende vaimu ja hinge rikastavate kohtumistega hubases kaminatoas Süda tn. 8 (Pererahva pesa). Septembrikuus oli vestlusaineks Toomas Vindi "Üüriline". Oktoobris muljetasime Mari Saadi "Lasnamäe lunastaja" teemadel. Novembris aga jagasime oma lugemiselamusi Cormac McCarthy "Tee" põhjal.

2011. aasta kevadel kohtusime kolmel korral ja jutuainest pakkusid: Krister Kivi "Üksteist", Rein Siku "Minu Ugrimugri" ja Vahur Afanasjevi "Minu Brüssel". Sügisel vestlesime Tallinna Keskraamatukogu hubases rõdusaalis nende raamatute teemadel: Viivi Luige „Varjuteater",  Taavi Kanguri „Nii siis jääbki“ Andrei Hvostovi „Sillamäe passioon“, ning Keskraamatukogu rohelisel perepäeval rääkisime Fred Jüssi teostest.

Osalejate muljeid Lugemisklubi kohta:

Kersti:
Minu jaoks oli üllatav tõdeda, et kui sa loed raamatut selle teadmisega, et
sa saad sellel teemal lugemisklubis arutleda, loed sa seda mõnevõrra
teistmoodi. Loed seda rohkem analüüsivamalt, rohkem loetut mõtestades,
rohkem loetu üle järgi mõeldes. Lisaks jõuad sa raamatuteni, mis muidu
jääksid arvatavasti sinu poolt avastamata. Iseenesest on lugemise protsess
juba äraütlemata tore. Aga veelgi toredam on see, kui sa tead, et sa saad
oma tekkinud mõtteid teistega jagada ja vahetada. Ja missugused mõtted ja arutelud tekivad raamatust rääkides ja kuhu kõik need jutud jõuavad. Lõpuks avastad end rääkimast lapsepõlvest või koolisüsteemist või millest iganes. Nii et igati eluline on see lugemisklubi, juttu alustad raamatust ja
lõpetad kes teab millise teemaga. Avastusi kui palju! Nii et igati tore
ettevõtmine!



Helen:
Lugemine on minu jaoks üleüldse üks suuremaid naudinguid elus. Heas seltskonnas raamatutest rääkimine ja mõtete jagamine annab sellele aga teisegi, veelgi rikastavama dimensiooni. Pealegi on see lihtsalt niivõrd tore. Lugemisklubist lahkusin alati targema ja õnnelikumana kui varem, juba oodates uut kohtumist järgmiste põnevate aruteludega. Kui maailmu ja inimesi ning kõike, mis sellega seoses leidub, avastada koos, siis on erinevaid nurki ja nägemusi ka palju rohkem. Tänu sellele olen nii mõndagi paremini mõistnud, sellest rõõmu tundnud ja uut head energiat saanud.

Moonika:

Mind lihtsalt häiris asjaolu, et olen viimasel ajal peamiselt ikkagi vaid erialast kirjandust lugenud ja ilukirjanduse nautimine oli kuidagi unarusse jäänud. Lugemisklubi osutuski üheks vahvaks võimaluseks lasta end hea kaasaegse kirjanduse lainele, et siis loetu põhjal muhedas seltskonnas muljetada. Selline muljetamine on päris põnev, sest igaüks loeb ju raamatut oma kogemuste prisma läbi. Ja tegelikult võib raamatust rääkides leida palju ühist, kuid ka vastupidised arusaamad on rikastavad ja arendavad. Igatahes, Lugemisklubi osutus kosutavaks kokkusaamise ajaks, see oli just see, mida ma olin ammu igatsenud – hea kirjanduse lugemine ja sellest ajendatud teemadel (maast ja ilmast!) vestlemine. Väga mõnus!